Mida karud jaanuaris teevad?
Karud magavad magusat talveund. Jaanuari esimesel poolel hakkavad tiined emakarud poegima. Tavaliselt on karuemal 1-3 poega, kuid Eestis nähakse üsna tihti ka 4 ja vahel isegi 5 kutsikaga emapätse. Aastate jooksul oleme ka Alutaguse karuvarjest 4 pojaga pesakonda näinud. Karupojad on sündides äärmiselt väikesed, abitud, pimedad ja kõrvad kilega kaetud. Kaaludes 300-400 grammi, on nad oma emast 500 korda kergemad. Inimlaps näiteks on emast ainult 20 korda kergem. Instinktiivselt leiavad karubeebid tee ema tissini. Nädala pärast avanevad kõrvad ja kuu pärast saavad nägijateks. 3-4 kuu jooksul kasvavad nad 20% rasvasisaldusega emapiima toel kiiresti, kaaludes aprilli lõpuks juba 4-5 kilo, sest pesast väljudes peavad jõmpsikad olema võimelised koos emaga pikki päevateekondi läbima. Imetatakse poegi enamasti 1-2, vahel koguni 3 aasta jooksul. Esimese talve veedavad pojad emasloomaga koos.
Aeg-ajalt tuleb ette, et karud aetakse kogemata talvepesast üles. See
võib juhtuda näiteks metsatööde või ajujahi käigus. Siis otsib laikäpp
endale magamiseks uue koha ja põõnab edasi. Ärkamine ja uuesti unne suikumine ei ole karule nii suur probleem, sest tegelikult ei maga karu klassikalist taleund, vaid teeb taliuinakut. Sellest kõigest pikemalt juba järgmises blogikirjes…
Karujutte Alutaguselt ja mujalt
Soomest on teada: kuna karupojad algul nii paljad ja “mittekarulikud”
on, siis keskajal arvati, et emakaru lakub nad pesas karukujuliseks ja
kevadel pesast välja tulles on kutsikatel juba karunäod peas.
